Sõbral on kõik olemas ja kingiideed otsas? Siin on neli ilutulestiku ideed, mis toovad hea tuju ja rõõmsa meele sõbrapäeval ka neile, kel justkui kõik olemas ning kingisoovi polegi.
Eestis on valentinipäev tuntud enam sõbrapäevana, kuid enamikus riikides tähistatakse seda siiski armunute pühana. Nii ka Itaalias, kus end valentinipäeval tõrjutuna tundvad üksikud on koondunud üksikute ühingusse ning otsustanud armunute päevale vastukaaluks hakata tähistama ka “üksikute püha”.
Armunuid ülistava valentinipäeva roosamannalikest pidustustest ja igal poeaknal ilutsevatest pitsilistest punastest sametsüdametest tüdinenud kaasata itaallased on otsustanud ka endale oma kaitsepühaku valida ning valentinipäevale järgnevat päeva, 15. veebruari, “üksikute pühana” tähistada.
Eestisse jõudis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned. Esmalt hakati valentinipäeva tähistama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti üksteisele otsaette südamekesi ja avati valentini- postkontor või saadeti valentinipäeva tervitusi ning kaarte õpetajatele ja sõpradele. Kes saab rohkem sõbrakirjakesi, see on oma rühmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede kõrval üksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel päeval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.
Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest.
